Valgupulbrid ja -batoonid on ühelt poolt väga erinevad, aga samas koostiselt ja funktsioonilt üsna sarnased tooted. Mõlema puhul on enamike toodete puhul võimalik ühe portsjoniga (kulbitäis pulbrit või üks batoon) saada kätte üks tavapärane valgukogus, mida inimese organism korraga omastada suudab ehk umbes 20-25g valku. Nende toodete tarbimise viisid on aga väga erinevad, sest valgupulbrist on vaja teha valgušeik või kasutada seda mõnes teises toidus, valgubatooni saab aga lihtsalt hammustada. Valgupulbrit me vist ikkagi lusikaga lihtsalt sisse ajama ei hakka?
Valgubatoonid on selles mõttes mugavad, et kui neid tööle, kooli, trenni, metsarajale või kuhu iganes kaasa võtta, siis saab need pista taskusse või käekotti ja neid on mugav süüa. Ei võta palju ruumi ja ei vaja ka šeikerit ega vett või piima joogi tegemiseks. Olen trennide puhul teinud valgupulbriga mõnikord joogi šeikerisse valmis ja pannud selle trennikotti, et pärast trenni juua. Mõnel korral ei ole ma aga kaant korralikult kinni keeranud ja piimane valgujook on mööda kotti laiali valgunud. Üsna paras jama.
Kuna valgubatoonid sisaldavad ka kiudaineid ja rasvasid, siis pakuvad nad pikemaajalist täiskõhutunnet kui enamik valgupulbreid. See teeb need heaks valikuks neile, kes otsivad toekamat vahepala ja soovivad vältida näljatunnet pikema aja vältel. Ma ütleks siiski, et see erinevus ei ole väga suur, sest ka valgujoogi joomine tekitab üsna pikaks ajaks täiskõhutunnet, vähemalt mulle endale.
See on kindlasti maitse asi, aga mulle meeldivad valgubatoonid rohkem veel selle pärast, et need pakuvad rohkem maitseelamust. Need on teatud määral ikkagi maiustuse eest, vähemalt saab midagi süüa ja söömine on meeldiv tunne. Valgujook pigem ei ole väga lemmikjook juua, pigem meeldib juua kohvi või Uplifterit. Valgubatoon aitab magusaisu leevendada, kuigi valgujook teeb ka seda selles mõttes, et paneb kõhu täis ja pärast seda väga midagi näksida kohe ei taha. Aga batoon pakub rohkem naudingut ja maitseelamust.
Kes tahab regulaarselt suuremates kogustes lisavalku tarbida, siis see kindlasti hakkab rahakoti peale ka. Kui näiteks päevas 2 batooni süüa, siis see on 60 batooni kuus. Makstes ühe batooni eest 2.50-3.00 eurot, siis see teeb 150-180 eurot kuus. 60 valgubatooniga samaväärse valgukoguse saab näiteks kahest 900g KFD WPC82 valgupulbri kotist. Üks kott maksab 24.90. Seega samaväärse valgukoguse saab vähem kui 50 euroga, mis tähendab, et hinnavõit on kolmekordne.
Valgupulbri puhul on võimalik ka mugavamalt soovitud valgukogust doseerida. Kui on kindel plaan süüa 20g või 30 g valku, siis saab vastavalt pulbri valgusisaldusele täpselt arvutada, et on vaja võtta näiteks 25 g või 36g valgupulbrit ja seda saab toidukaaluga kaaluda. Muidugi võib ka võtta näiteks 0,8 või 1,3 valgubatooni. Saab ju kasvõi joonlauaga mõõta kui tahta. Aga kui aus olla siis ma ise nii täpne grammipealt makrode arvutaja ja doseerija ei ole.
Valgupulber koosneb peamiselt ainult valgust, süsivesikuid ja rasvasid on selles väga vähe. Seetõttu on ka valgupulbri portsjon madalama kalorsusega. Kui mõlemas saame 20-25g valku, siis batoonist ka 15-20g süsivesikuid ja 7-10g rasva. Valgupulbri portsjonis on süsivesikuid ja rasvasid tavaliselt vaid 1-2g. Kokkuvõtteks on annab valgubatoon umbes 200 kcal ja valgupulbri portsjon umbes 100 kcal. Kui valgupulbrit piimaga segada, siis muidugi tuleb sealt makrosid juurde. Kui segame valgupulbri 300 ml piimaga, siis saame umbes 15 g süsivesikuid ja 10g rasvasid juurde ehk siis tuleb see valgubatooniga sarnaste makrodega.
Aga valgujooki saab teha ka veega, kui on soov vähem süsivesikuid ja rasvasid tarbida. Kui tavaline valgupulber veega segatuna ei ole igaühe jaoks nii meeldiv kui piimaga, siis on olemas ka spetsiaalselt sellised valgupulbrid, mis on mõeldud veega jookide tegemiseks.
EstFiti valikust leiab sellise veega segatava valgupulbri:
KFD Clear Whey 90 420g
Koostise mõttes on valgupulbrite eeliseks veel, et mitmed nendest sisaldavad aminohappeid nagu BCAA ja EAA. Valgubatoonides neid tavaliselt ei leidu.
Valgupulbrist saab võrreldes batoonidega ka rohkem asju teha. Seda ei pea mitte ainult šeigina jooma. Üks põhiline asi, millest ma valgupulbreid kasutan on toorpudrud. Väga lihtsa toorpudru saan kui segan valgupulbri piima ja kaerahelvestega, lisan banaane, marju ning maapähklivõid ja jätan ööseks külmkappi seisma. Valgupulbreid saab lisada veel näiteks jogurtitele või valmistada nendest, smuutit või jäätist. Saab ka lisada näiteks pannkoogitaignale, kuigi viimase asemel on vast lihtsam kasutada spetsiaalset valgupannkoogipulbrit.
Valgupulbri eeliseks on ka see, et vedelikuna sissejoodud valgud imenduvad kiiremini kui tahtke batoonina söödud. Seega kui näiteks on jäänud pikk vahe toidukordade vahel ja organism vajab kiiresti valku, siis sellisel juhul on valgujoogi joomine natuke parem valik kui batooni söömine.
Kokkuvõtteks mulle isiklikult meeldivad valgubatoonid rohkem. Meeldib valgubatoone süüa. Valgujooke juua meeldib mulle vähem, aga ma kasutan pidevalt valgupulbrit toorputrude seas, mis o üks sagedastest hommikusöökidest. Üldiselt professionaalsem lähenemine lisavalkude tarbimiseks on siiski valgupulbrist jookide tegemine, kuna nii on odavam ning saab sellega täpselt täiendavat valgukogust reguleerida, praktiliselt ilma täiendavate süsivesikute ja rasvadeta. Aga batoonid on jällegi mugavad kaasa võtta.