Uus aasta on jälle käes ja jõusaalid täituvad aasta esimesteks nädalateks jälle uute nägudega, kellest suurt osa me enam veebruaris ja märtsis seal ei näe. Nii on see olnud palju aastaid ja ilmselt on ka tulevikus.
Uus aasta, uus mina!
Väga paljud meis on andnud lubadusi olla uuel aastal parem versioon endast, üks kõik mida selle all siis silmas on peetud. Väga populaarsed on lubadused hakata uuel aastal (uuesti) trenni tegema, hakata tervislikumalt toituma või olla mingil muul viisil tervislik. Paljud meist on selliseid lubadusi andnud mitmete aastavahetustel, sageli on suudetud nendest lubadustest kinni pidada mõned nädalad või veidi rohkem.
Iseenesest ei ole selliste uusaasta lubaduste andmise juures midagi halba, neid ju tehakse heade kavatsustega ja tavaliselt on need muutused, mida me soovime enda juures uuel aastal teha, positiivsed. Selliste lubaduste andmisel on teatav motiveeriv mõju, kuigi see ei ole alati mitte eriti tugev ja mitte eriti pikaajaline. Uusaastalubaduste andmine on teatud mõttes ka sümboolne tegevus ja osa meie tänapäevasest kultuurist, et selles mõttes on ju tore, aga tihti sellest väga palju kasu ei ole.
Miks väga sageli ei suudeta uusaasta lubatustest kinni pidada? Põhjuseid võib olla väga palju, kuid ma arvan, et üks sagedasemaid on, et selliste lubaduste andmise puhul keskendutakse liiga palju välistele eesmärkidele, kuid samas protsessi ennast ei naudita, vaid pigem vihatakse ja kannatatakse. Me võime küll lubada hakata kolm korda nädalas jõusaalis või viis korda nädalas jooksmas käima, aga kui meile need tegevused ei meeldi, siis on väga raske sellisest lubadusest pikemat aega kinni pidada. Kui me peame järjepidevalt tegema midagi, mis meile erilist naudingut ei paku, on igav, vastumeelne või lausa vastik, siis me varem või hiljem anname alla. Uusaastalubaduse taga võib ju olla soov võtta 20 kg kaalust alla või saada endale ilusam tagumik, aga kui protsess, mis selle tulemuseni peaks viima, on meile ebameeldiv, siis me tõenäoliselt ei suuda seda läbi teha.
Teine oluline põhjus, miks uusaastalubadustest ei suudeta kinni pidada, on et need on liiga radikaalsed. Inimene, kes on pikka aega olnud kehaliselt väheaktiivne, annab lubaduse: „Hakkan viis korda nädalas trennis käima“. See on väga suur muutus elustiilis ja sellest on keerulisem kinni pidada kui lubadusest kaks korda nädalas trennis käia. Kui mõni nädal ei suudeta viis korda trennis käia, siis võib kergesti tulla tahtmine alla anda ja üldse treeningutest loobuda.
Väga paljud inimesed on siiski suutnud oma eluviise tervislikumaks muuta. Samuti on iga sportlane, nii tippsportlane kui harrastaja, kunagi alustanud. Aga kui küsida nende käest, et kas nad on alustanud jaanuari esimestel päevadel, siis ilmselt vaid väga vähesed nendest. Ilmselt ei ole neil olnud vaja oodata 1. jaanuari, sest alustamiseks sobib iga teine kuupäev sama hästi.
Kui meil on tahtmine midagi tegema hakata, siis me ei pea selleks uut aastat ootama, vaid me saame seda teha ka igal suvaliselt päeval, näiteks ka täna.. Kui me väga tahame midagi teha, siis oleks ju päris raske oodata, millal uus aasta algab. Näiteks kui sul tuleb inspiratsioon, et kirjutada üks luuletus, siis sa tahaksid seda teha kohe mitte oodata uue aastani.
Kuidas siis elusviiside muutmisega õnnestuda? Enne kui me hakkame suuri lubadusi andma peaks mõtlema kahe asja peale:
1. Uus elustiil olgu meeldiv
2. Üleminek uuele elustiilie võib olla järk-järguline
Kui sa tahad (uuesti) alustada spordiga tegelemist, siis on oluline leida sportlikud tegevused, mis sulle meeldivad. Sa ei pea käima jõusaalis raskuseid tõstmas, kui see sulle ei meeldi. Sa ei pea käima metsas jooksmas, kui sa seda ei taha. Võib-olla sulle meeldib rohkem ujumine, tennis, korvpall või midagi muud. Kui sulle sport ei meeldi, siis selle asemel võid leida endale ka mõne muu kehaliselt aktiivse tegevuse. Tervise mõttes on igati piisav kui lihtsalt jalutamas käia. Kehalist koormust võib saada ka näiteks aiatööst, lastega aktiivsest mängimisest, koeraga jalutamisest, tantsimisest ja veel paljudest tegevustest.
Kui me alustame treeningutega, siis ei pea seadma väga suuri eesmärke ning treeningute sagedust ja intensiivsust on mõistlik järk-järgult suurendada. Kohe alguses ei ole vajalik ega mõistlik treenida igapäevaselt ja mitmeid tunde korraga. Selle asemel võiks alustada natukesest ja püüda treeninguid nautida. Proovida ja avastada liikumisviise ja tunda sellest rõõmu. Me võime piirduda paari treeningkorraga nädalas ja korraga pole vaja palju, 30-45 minutit on alguses igati piisav. Küll me hiljem jõuame mahtu suurendada.
Kui me niimoodi vaikselt ja meeldivalt alustame, siis on palju suurem tõenäosus, et treeningust ja liikumisest saab meie jaoks meeldiv ja püsiv harjumus. Ja me saame alustada igal kuupäeval ja aastaajal.